Norra vol. 3

31. Juuli Rygge lennujaam

Lükkasime oma kotid ootesaali pargitud reklaamauto sumpsi vahele ja keerasime end selle taha pikali. Mõned kavalad olid end trepi alla sisse seadnud, aga me poleks mahtunud. Uni oli magus, aga poole kuuest tuli turvamees ja peksis meid üles. Ka trepialused. Miks, see jäi mõistatuseks – kas esteetilisel eesmärgil või mingi kohtlase turvanõude tõttu? Eile ei seganud see kedagi, et me kõige käidavamas kohas südamerahus poole seitsmeni põõnasime.

Nüüd olen ma igatahes päris ametlikult 19 ja jube vana on olla. Tunnistan, et osaliselt on süüdi magamatus ja rasked kotid. Meenutasime Anniga lõbusaid hambaproteesireklaame: „Mu hambad lihtsalt ei peatu!“ Nüüd ulatab ta mulle „proteesigeeli,“ mis muuseas ongi mõeldud posle 50 let, ja ma lähen hambaid pesema. Oma harja ja pasta jätsin ma ju mõistagi koju kirjutuslaua peale.

31. August Gudeberg Skole, Fredrikstad

Nii tuuline on, et esimesel katsel lendas meie telk sõna otseses mõttes minema. Kohalikele pakkus see palju rõõmu, aga et meile meeldiks ärgata samas geograafilises punktis kui uinuda, siis irdusime kollektiivist ja panime oma telgi madalamale maale, teistest eraldi. Norrakad käisid selle mahukust imetlemas, aga mis teha, meil Eestis pole ruumi suuremate telkide jaoks!

Esimese vihmaproovi sai telk ka, kui Anni seal sees magas. Kui ma vihma vaibudes kahjusid hindamas käisin, avastasin, et Anni upub ainult seetõttu, et veepudeli kork lasi läbi. Me vist isegi mahume sinna sisse ära!

Inimesed on toredad ja sõbralikud, leidsin ka juba mõne, kellega reisuplaane arutada. Kahtlane, aga ehk veab. Kuulsin mingitest müstilistest odavatest rongipiletitest, eks näis. Kui rekka peale saame, siis jõuame ilusti põhjas ära käia.

Leidsime toast mõned eestlased väga tähtsa näoga paberilipikuid ühest virnast teise tõstmas. Käisime ka telklaagris ringi ja karjusime „Kapsas! Hapupiim!,“ ent peale kõõrdpilkude ei saavutanud midagi. Mängiti ka mängu „tipping over cows,“ aga kuna lehmi polnud, aelesid kõik rõõmsas hunnikus muru peal ja röökisid rõõmust.

Varsti saab süüa ja kõrvalmajas olevat paroolita wifi mida varastada, Anni kammib juukseid ja mingi jorss seisab väga väljakutsuvas poosis posti najal. Üldiselt rõõmus segadus kesk rõvedat ilma.

P.S. Anni nõuab täpsustust, et see olin ainult mina, kes telklaagris röökis.

P.P.S. Sparlewar! Loobime üksteist sädelusega.

WE ARE NOT WHO YOU THINK WE ARE WE ARE GOLDEN WE ARE GOLDEN

---

Vahepeal on möödunud veel mõni eepikat täis päev, aga neist hiljem. Praegu vahupidu plz!