Norra vol. 2

30. Aug Rygge lennujaam

Neli unetundi ja kukkusime kohe hommikul hääletama. Saime pilgust peale (Valem: suured kotid + naeratus) ja sõitsime lähedalasuvasse väikelinna Mossi. Märg ja kole. Küsisime mingi kohaliku tädi käest, kuspool turistiinfopunkt on (sest lennujaama infotädi ütles ainult, et see on kollane), ja ta kamandas meid kohe oma autosse ja sõidutas kohale. Norra!

Infopunkti tädi oli väga pessimistlik, kirtsutas nina ja ütles, et Suni pole mõtet minna ja Mossis küll midagi vaadata pole peale tööstusmuuseumi. Seda me näha ei tahtnud ja seega kobisime poodi ning siis kohalikku parki, kus esialgse plaani järgi mõtlesime ööd veeta. Kell oli aga alles 12 ja oli tõepoolest märg ja kole. Leidsime veel lennuvõimetu, ringikakerdava noore kajaka ja mõned samasugused laibad, samuti nägime parti, kes oli oma tiiva kas täielikult murdnud või liigesest välja lükanud. Lipendas teine lausa pahupidi. Kaunis, idülliline loodus!

Otsustasime, et ei viitsi seal pargis poolt päeva passida (pealegi asus lähim kemmerg poole km kaugusel) ja küsisime mingi paduvihmas piknikku pidava perekonna käest, et kustkaudu meil kõige mõttekam hääletada oleks. Need vehkisid kätega ja teatasid, et nad viivad meid autoga kohale. Prantslased!

Nüüd istume lennujaamas ja tegime just esimese satsi priimusega süüa. Eelkeedetud riis ja tomatisupipulber pooles liitris vees on üllatavalt hea (kuigi esialgu tekkis moment paanikat, kui supipulber klimpi hakkas ja lausrõve oli), ja kõik möödujad vaatasid meid pikalt ja naeratasid. Ehk oli asi ka selles, et esimest korda mitme päeva jooksul tuli päike välja. Sellest polnud aga küllalt, et mu esimesel õhtul läbimärjaks saanud pusa ära kuivatada... Loodan järgnevate päevade peale, sest see on mu ainus soojem riideese.

Hakkame nüüd norra keelt õppima. Mina tean vaid väljendeid „FAEN!“ ja „Hva i all Verden?“ Mingi vahva laps andis mulle just kommi!