Norra vol 1

29.07 Valga-Riia rong

Tere, karvased ja vähem karvased!

Olen üsna veendunud, et ega keegi minu blogilehte ena ei külastagi, sest ma ninja-postitan kaks korda aastas. Sellegipoolest võtan omale vabaduse siia kirjutada, ja osa saavad sellest vaid kõige järjepidevamad jüngrid… Või siis need, kel mingi teavitussüsteem.

(Anni pakkus, et ma võiks kamikaze’ks hakata.)

Enamus teist ilmselt teavad, aga neile, kes ei, teadmiseks: sõidan kaheks nädalaks Norrasse telkima. Anniga. Ja sellest nüüd kirjutama hakkamegi, ilmselt koos.

Alustame oma eepilist rüüsteretke viikingimaale täna, 29. juulil, mis on ühtlasi ka minu sünnipäev. Olen selle siiani veetnud rongis loksudes, varsti jõuame Riiga ja siis võib-olla läheme mäkki tähistama. Lihtsalt selleks, et nõme oleks. Hommikul valasime end juba Coca-Colaga üle, seega on igati sobilik päeva nõnda jätkata.

(Aa, need on küpsised, mida ma varbaga nühin!)

Läti rongid. Need on tibukollased! Kontrolörid põrnitsesid meid ja ei tahtnud meile kuidagi piletit müüa, küllap seetõttu, et tegime ingliskeelseid nägusid. Ühel hetkel tuli üks neist siiski meie juurde ja vehkis kätega kurjalt meie kottide poole, et me need riiulisse vinnaks (murdsime seejuures peaaegu kaelad) ja küsis: „Tuu tikets? Riga?“ Sellist vinget piletimaššinat kui meil neil pole ja piletid kirjutatakse blanketile käsitsi.

29.07 Moss Rygge lennujaam

Ma lausa armastan lendamist, aga marsruut Riia-Rygge möödus veidi pingeliselt. Lennuk oli täis tuubitud röökivaid väikelapsi, keda ma silmaotsaski ei kannata. Ryanairi lennud on pisut naljakad, sest terve lend meenutab tahes-tahtmata pooleteisetunnist reklaamipausi. Müüdi kõike alates lotopiletitest ja lõpetades sigarettidega (mida muuseas pardal suitsetada ei tohi).

Lennujaamas tabas meid nälg, seega jätsin Anni kotte passima ja sõitsin ise lennujaama bussiga lähimasse asulasse, et süüa osta. Jõudsin edukalt sihile, ent tagasi ma bussiga enam ei saanud ning pidin kõmpima. Norra otsustas mind tervitada sõbraliku paduvihmaga. Ma olin üsna paljas ja kiirelt ka üsna vettinud, ent mingi auto korjas mu üles ilma hääletamatagi ja tõi lennujaama. Norra inimesed on toredad!

Aga lennujaamas on fantoomnett – prantsuse poisid saavad, aga meile ei anta. Anni sõnul tabab mind seetõttu ülemaailmne roundhouse kick, sest ma lubasin raudpoltkindlalt õhtul netis olla. Veel ei uskunud ta mu sõnu,kui ma sandaale välja väänasin ja ütlesin, et õhk on väljas niiskevõitu ja läks ise kontrollima.

Samuti on saabunud ettepanek teha priimusega sooja sööki, aga kuna siseruumides ei tohi seda kasutada, siis õues. Seal aga sajab ikka veel tihedat vihma, kuid ega see leeki ära ei kustuta, sest pott on ju kohal. Lihtsalt supp saab vesine.

Over and out.