pühapäev, 15. juuli 2007

Suvejoove ja ei midagi tarka


my pet!



Ma tegin pättust ja panin Erlessa blogist pihta idee. See on see päris minu obene. Miks ta... noh... SELLINE on, võite küsida. Aga öelge mulle: Kas ei ole siis õige hobune hoopis sinine ja kas ei ole tema õige nimi siis Lia? Siit puuduvad ainult hõbehallid tähnid ja punane lakk, siis on see Päris Minu Obin. Ma ei imesta, kui nüüd tuleb suure nutuga: "Aga hobused on hoopis PUNASED!" Aga enne, kui sa karjuma hakkad, ütlen ma sulle nii: Kui su hobune siniseks ei lähe, siis ta ei olegi sinu hobune.

Ja sellega lõpetan ma oma oh-kui-dramaatilise heietuse hobuteemadel ja liigun edasi mõneti rohkem üldhuve teenivate teemade suunas. Hansapäevad. Oli, ja oli hää, vähemalt sääl Jõelinnas oli hää. Supp oli hää! Supi sees olid minu herned. Rollimäng tugevate naiste ja ilusate meeste külas oli hää! Ma sain võõra noormehe peale karjuda(tema karjus minu peale ka, aga see ei ole üldse tähtis). Muusika oli hää! Vähemalt see, mis üle noortelavalt tuleva lärmi kostis, üks päev ma teid lintšin, pange tähele. Svjata Vatra - ohohoo, see ei olnud mitte hää, vaid kohe oi-kui-hää-ja-rohkemgi-veel. Tants oli raju, ja ma natuke kardan isegi Folki, sest me kurnume seal päris ära ja meie väikesed veepuudusest krimpsu tõmmanud laibad jäävad tantsuplatsile vedelema ja koristustiimi ootama.

Jah, ma lähen Folgile! Folk on hää!

Ja Folgil kavatsen ma Teelega sünnipäeva pidada. Põhjus on lihtne - tema sünnipäev on 28ndal, minu oma 29ndal. 28 ja 29 vahel seega tuleb (siiani veel teadmata koordinaatidel) üks vahva pidu, kuhu on oodatud kõik, kes toovad süüa või muusikuid. Eriline rõhk viimasel. Aga söök on ka vajalik! Muidu jäävad meie väikesed krimpsu tõmmanud laibad tantsuplatsile vedelema ja koristustiimi ootama.

Alkohol ei ole vajalik, ja kõik ideed pidupaiga osas on väga oodatud. Ja veel ideed magamispaiga osas. Hm, hm.

Mütofestil saab väga äge olema! Töötoad, kontsertid... Eriti kontsertid! Tyr! Krauka! Oort! Auli! Vilkaći! Ääääää! Üldiselt on Mütofestiga nii, et miski kostüümilaadse olluse ma kokku keeran, aga enne õhtut ma ei hõiska.

Vähemalt ei hõiska ma sel teemal, küll aga hõiskan ma ohtralt, sest praegune aeg on kohe eriliselt lahe, inimesed on tegelikult ilusad ja head (kui nad täis pole), ilm on tubli, muusika on üle mõistuse ja naer olgu kiidet taevani. Ja Töll. Kontsert tuleb, ja mina kavatsen sellest ka oma jupi võtta, tänan väga.

Mu tallad on pidevast paljajalu linnas ringi trallamisest täitsa valusad. Värdjad sellised, amputeerin raisad ära, vaatame veel, kes viimasena naerab!

Hõissa ja hõissa!

PS. Luuletusi oleks ka, aga ma kaotasin vihiku ära. Go me!

Kommentaare ei ole:

Oli kord ammusel aal...