Vaadake õigesti

Tere-tere, kaas-, vastu- või üldsemittemõtlejad!

Ma olen ikka veel haige. Palavik on tagasi, kuigi ehk ta vahepeal ei läinudki kusagile? Igatahes siin ma nüüd olen, mässunud salli sisse, mul on nii palav, nii palav, ja samal ajal on nii külm... Aga mõte liigub lausa kahtlaselt kiiresti.

Tegelikult ei tahtnud ma mitte sellest rääkida, vaid sellest, et

tegelikult käib sõda. Juba tükk aega, ja kuigi sinu maja pole veel pommitatud, käib Eestis sõda, päris sõda. Infosõda on ka sõda! Seega peame me olema ülimalt ettevaatlikud. Mõelge hästi läbi, mida te ütlete, mida teete, mida teate ja arvate. Tegelikult ei ole asi üldse nii, kuidas teile tundub.

--------

TRÜKIVALGUSE IMPEERIUM

Tinakirjas taevatähed
üle ilma justkui külmas
ligimesed, lähestikku.

Tinakirstus ajapikku
verisõrmil sätin kokku
purustatud tähestikku:

A F G - - - - - - -
A S E - - - - - - - - -

--------

Jah, me vaatame, et võitsime selle väikese kokkupõrke. Aljoša on liigutatud, rahva arvamust valitsusest on kõrgem kui varem ja Eesti on ikka veel "vaba". Aga me ei tohi loorberitele puhkama jääda! Sest teate, mis teine pool mõtleb? Et nad kaotasid? Ei. Nad mõtlevad täpselt nii: nüüd me teame nende nõrku punkte, teame uut rünnakut perfektselt teostada. Ja järgmine kord nad end tagasi ei hoia.

Ärge kutsuge mind vaenu õhutajaks või paranoiliseks, te ju näete ise ka, mis toimub. Kutsuge siis asju õigete sõnadega. Ah et see ei ole ju tegelikult sõda? Ei tapeta? Tapetakse. Ka üks elu loeb. Ei pommitata? Infosõjas pole pommid füüsilised. Füüsilised pommid teevad vähem kahju kui infopommid. On veel mõni vastuväide? Laduge lagedale.

Niisiis, minu üleskutse: Ärge vaadake asja ühekülgselt. Uurige. Saage aru. Ärge laske oma aju loputada!

--------

VÕLG

Üks valjult hüüdis teisele:
"Sa oled mulle võlgu
kaks köit, mis kulus, sidudes
su isa-ema õlgu,

ja selle loomavaguni

kus reisida neil lasti -

platskaarte polnud, nagunii

sa pääsed odavasti.

On võlgu sul elektritraat -

see, mille katki kiskus

su vägilasest vanataat,

kui vabasurma viskus.

On võlgu sul tööaja hind,

mis asjameestel kadus,

kui hällis puistati ka sind

su pahelises kodus.

Pead võlgu maksma kaua sa,

mis jätsid sugulased:

käerauad, kuulid, hauamaa

ja ristiks murtud kased;

jah, püssidest ja tääkidest

suurt hinda ma ei päri,

kuid vajas - ausalt rääkides -

neid ohtralt kõik see kari.

Ei piisa võla maksmiseks

sul tuhandest või sajast,

ei piisa vist ka miljonist

ja ühest eluajast!"

Siis tahtis teine vastata:

"Sa küsid hingehinda!",

kuid mõtles: ega´s võitluses

nii väiklaseks ei minda.

Ta pealegi ei hiilanud

ka mingi miljoniga.

Tal polnud üldse miskit muud

kui oma eluiga...

--------

MIKS SEE JOBU MU KIRJA KOKKU PRESSIB JA KÕIK TAANDREAD ÄRA KAOTAB?!?! Just kõige tähtsama teksti teeb ta pisikeseks ja pressib karpi. Miks?!